Living Reiki: Takata's Teachings Book

Fran Brown kuulus 22 Hawayo Takata poolt enne surma meistriks pühitsetud reiki praktiku hulka. Ta on traditsioonilise Usui reiki esindaja ning Reiki Alliansi liige.
Järgmisest reiki raamatust, mida pärast käesolevat lugesin, sain teada vastuoludest, mis reikiringkondades valitsevad ning kuidas harrastajad ja meistrid on jagunenud mittetraditsioonilisteks ning jäigalt traditsioone järgivateks. Viimaseid esindab siis ka kõnealune allianss (termin mõjub kuidagi sõjaväelaslikult) ning nn ülemmeister Takata lapselapse näol.
Ka siin peituvad vastuolud, kuna teiste allikate järgi ei nimetanudki Takata kunagi ametlikku järglast. Ka on Reiki Alliansile omane Takata-aegne hinnapoliitika, mille järgi pühitsused ja ravi on üsnagi kallid. Seda võib näha ka ühe eestlasest reikimeistri ja Reiki Alliansi liikme hindadest, näiteks reikimeistriks pühitsemine maksab tema juures 10 000 eurot (siit tuleb veel välja midagi igiomaselt eestlaslikku: kui maailmas on sama õpetuse Takata-aegne ja Reiki Alliansi poolt propageeritav hind 10 000 dollarit, siis eestlane jätab küll ühiku samaks, aga eurodes on ju hind veelgi kallim, eks ole).
Taolised vaidlused ja ebakõlad tekitavad natuke pettumust, sest ei käi kuidagi reiki põhimõtetega kokku (samas ei muuda ega mõjuta need ka kuidagi reiki tegelikku olemust). Küllap tunnevad kalliste hindade pooldajad oma elatusallikat ohustatuna nende meistrite poolt, kelle arvates reiki kuulub kogu inimkonnale ning peaks olema kõikidele kättesaadav, mistõttu nad ei küsi sellist hingehinda. Aga see selleks.
Kui raamatu juurde tagasi pöörduda, siis pean ütlema, et ma pole veel kohanud kahte ühesugust lugu reiki ajaloost. Küllap on siin põhjuseks suulise õpetuse traditsioon. Mõnikord erinevad detailid, vahel aga leidub isegi suuremaid lahknevusi. Võib-olla polegi see nii oluline- tähtis on ju loo mõte.
Raamat näitas, kuidas sügavalt usklik proua Takata igas olukorras reiki põhimõtteid järgis, kuidas elas ja õpetas, milline oli tema kujunemistee, saamaks reiki anni Läände viijaks. Raske on muidugi kindlaks teha, mis täpselt vastab tõele, mis on legendide uttu mähkunud idealiseerimine. Need lood ise on samuti elavaks näiteks reiki vanemate ja õpetajate austamise põhimõttele.
Oli üsna huvitav lugemine. Hawayo Takata esindab oma eluga ideaali, milleni vaid vähesed küündivad, mis aga ei peaks takistama kõrgemaid eeskujusid vähemalt silmas pidada.
Mõned lood tekitasid küll kahtlust, nagu näiteks õnnetuse läbi kaotatud sõrme reiki abil tagasi oma kohale kinnitamine (seda ei teinud kusjuures Takata ise, vaid suvaline reikit kasutav talupoeg). Aga mine sa hullu tea. Kui oled vaimses arengus teatud tasemele jõudnud, peaksid ju olema võimeline füüsilist reaalsust mõjutama. Vähemalt teoreetiliselt.